Eesti-Norra koostööprojekti Green ICT abil muutub Chemi-Pharmi desinfektsioonivahendite tootmisprotsess efektiivsemaks ja samade töötundidega valmib rohkem toodangut.

Andres Oltjeri sõnul on nõudlus Chemi-Pharmi toodangu järele kasvanud nii palju, et aeg on hakata tehast laiendama. “Lisaks tehnoloogiasse investeerimisele tuleb meil teha suur investeering tehase laiendamisse,” tõdeb ta intervjuus Tööstusuudistele. Lisaks avaldab Oltjer, milline on ettevõtte kõige olulisem tingimus seadmete valmistajatele enne läbirääkimiste alustamist.

Kui rääkida seadmetest ja tootmisliinidest, siis Chemi-Pharmi puhul on tavaliselt ikka räägitud ka kiirest tehnoloogilisest arengust. Kuuldavasti lõppes teil äsja üks Norra projekt. Millega on täpsemalt tegu? Mida see ettevõtte jaoks nüüd muudab? Kui palju investeerisite?

Alustaks Norra projektist. See alles juulis algas ja tegemist on Eesti-Norra koostööprogrammiga Green ICT, mida rahastatakse Norra finantsmehhanismist ja mida vahendab EAS. Tegu on toetusprojektiga, mille nimetus on “Desinfektsioonivahendite tootmise efektiivistamine täisautomatiseerimise teel”.

Projekti tulemusel tõuseb desinfektsioonivahendite tootmisprotsessi efektiivsus, et oleks võimalik sama töötundide mahu juures väljastada rohkem toodangut ja muuta tootmine samaaegselt energiasäästlikumaks. Läbi viiakse täisautomatiseerimine, mille tarbeks hangitakse uusi seadmeid.

Tänu uue tehnoloogia ja seadmete kasutuselevõtule kasvab automatiseerimise tulemusena tööjõu tootlikkus ja väheneb energiatarve ühe ühiku (tonn, tükk) tootmiseks. See aitab säästa looduskeskkonda. Ühtlasi võimaldab täisautomatiseerimine tõsta oluliselt tootmisvõimekust ja vastata kasvavale nõudlusele. Seeläbi saavutab ettevõte ka püstitatud finantseesmärgid –käibe ja kasumi suurenemine. Projekti abil hangitakse ka villimisliinide osi, mis muudavad protsessid täisautomaatseks, ja samuti toorainete doseerimissüsteem koos mahutitega, mis võimaldab toorainete automaatset doseerimist toote segamise käigus.

GREEN ICT: Desinfektsioonivahendite tootmise efektiivistamine täisautomatiseerimise teel

Desinfektsioonivahendite tootmise efektiivistamine täisautomatiseerimise teel.

AS Chemi-Pharm sai rahastuse projektile „Desinfektsioonivahendite tootmise efektiivistamine täisautomatiseerimise teel“ .

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel liitus ettevõte Eesti- Norra koostööprogrammiga „Green ICT“. Projekti registreerimisnumber on EU53922. Projekti eelarve on 461 970€, millest koostööprogrammi abil makstav toetus on 207 886,50€.

Projekti abikõlblikkuse periood on 15.07.2020 kuni 31.12.2022.

Projekti raames hangitakse seade, mis doseerib toodete segamisprotsessis automaatselt biotsiidset toorainet. Samuti hangitakse villimisliinide osi, mille abil täiustatakse tootmisprrotsessi, muutes villimisprotsessid täisautomaatseks. Projekti teostumisel suureneb tootmise efektiivsus ja väheneb oluliselt õhku paisatavate CO2 heitmete kogus toodangu ühiku kohta.

07.2021.

2021. aasta suveks on ettevõte Eesti-Norra koostööprojekti „Green ICT“ raames teostanud paljud projektis plaanitud tegevused.
Töötavad kaks 15m³ lisamikserit, mis on võimaldanud kasvatada toodetavaid
desinfektsioonivahendite koguseid. Mikserite kasutuselevõtmine langes koroonapandeemiast põhjustatud suurenenud desinfektsioonivahendite nõudluse aega, garanteerides haiglate häireteta varustamise vajalike vaheditega.

Väga oluline oli ka desinfektsioonivahendites kasutatavate alkoholibaasil biotsiidsete toorainete mahutipargi oluline suurendamine ja kaasaegsete tooraine doseerimisseadmete käikulaskmine, mis oluliselt suurendas tootmise efektiivsust, muutes tootmise ka samas töötegijale mugavamaks ja ohutumaks. Ettevõte saab lisaks etanoolile autotsisterniga vastu võtta ka antiseptikumides kasutatavat 1-propanooli ja 2-propanooli ning nende doseerimine tootesse toimub automaatikasüsteeme kasutades.

Ettevõttes on kasutusele võetud nn. väikeste pudelite täisautomaatne villimisliin, millega villitakse ja pakendatakse pudeleid suuruse vahemikus 50-150ml.  Koroonapandeemia tõi kaasa suurema nõudluse väikeste antiseptikumipakendite järele ja seetõttu uue villimisliini käivitamine on oluliselt vähendanud käsitsitöö hulka.

Projekti käigus hangiti ka kandiliste pudelite automaatsed ettesöötmisseadmed. Varem oli automaatselt võimalik villimisliinile ette sööta ainult ümmargusi pudeleid, uus seade teeb seda ka kandiliste pudelitega

Lisaks eelnevale on projekti käigus kasutusele võetud kastide automaatne etikettimisseade. Pudelisse villitud tooted pakitakse kastidesse. Kastidele tuleb vastavalt kemikaaliseadusele kleepida vastavad ohutuskleepsud, mille paigaldamine toimub nüüdselt masinaga.

Kokkuvõte 2021 aasta kohta
Projektiga sai tööle rakendatud 2 segamismikserit, kandiliste pudelite ettesöötmisseade, kastide etikettur, piirituse mahutid ja automaatdoseerimissüsteem ning väikeste pudelite villimisliin. Võrreldes 2019 aastaga vähenes CO2 emissioon oluliselt. Kui 2020 aastal mõjutas seda ka suure hulga töötajate juurdepalkamine, tulenevalt koroonapandeemiast tingitud tootmismahu kasvust, siis 2021 aastal on tootmismaht stabiliseerunud. CO2 emissioon vähenes oluliselt rohkem kui projektis esialgselt prognoositud sai. Prognoositud keskmine CO2 emissioon toodetud valmistoodangu ühe tonni kohta kuus 2021 aastal oli  36 kg, kuid tegelikkuses oli see 22,6 kg tonni kohta.

Kokkuvõte 2022 esimese poolaasta kohta
2022 esimesel poolaastal on CO2 emissioon baasaasta (2019) suhtes jätkanud vähenemist. Kui 2019 aastal tekkis iga toodetud valmistoodangu tonni kohta keskmiselt 42,3kg CO2,  siis võrdluseks, et 2022 aasta esimese 6 kuu jooksul tekkis iga valmistoodangu tonni kohta 18,5 kg CO2.
Arvestades energiahinna hüppelise kasvuga on ASi Chemi-Pharm jaoks CO2 vähendamise kõrval teiseks ülioluliseks prioriteediks muutunud ka elektrienergia säästmine.
Meil on heameel tõdeda, et 2022 suve seisuga on enamik Green ICT projektiga seotud tegevustest ellu viidud. Lisaks mõnede täiendavate seadmete ostudele oleme sügise algusesse plaaninud ka mastaapsema teavitusürituse korraldamise.

 

PROJEKTI KOKKUVÕTE 31.12.2022

  1. Hinnanguline CO2 emissiooni vähendamine projektis kokku kumuleeruvalt (tonni CO2 ekvivalenti aastas)

Selle väljaarvutamisel on lähtutud järgnevast: arvutuste põhjal tekkis iga toodetud pudeli kohta 2019 aastal  keskmiselt 0,03 kg CO2 , 2020 aastal keskmiselt 0,01 kg CO2 , 2021 aasta esimese kuue kuu jooksul 0,01kg COja 2021 aasta teise poole 6 kuu jooksul 0,014 kg CO2, 2022 aasta esimese poole 6 kuu jooksul 0,013kg CO2  ja 2022 aasta teise poole 6 kuu jooksul 0,017 kg CO2.

(1) Et näitajad oleksid võrreldavad, siis arvesse võttes 2020 teise poolaasta kuutoodangut tükkides, oleks 2019 CO2 emissiooni näitajast lähtuvalt 2020 teise poolaasta (6 kuu) tulemuseks kujunenud 133 320 kg CO2, kuid projekti perioodil oli tegelikult emissioon 44 440 kg CO2. Seega vähenes CO2 emissioon projekti esimese 6 kuu jooksul (133 320-44 440)=  88 880 kg ehk 88,9 tonni võrra.

(2) Arvesse võttes 2021 esimese poolaasta kuutoodangut tükkides, oleks 2019 CO2 emissiooni näitajast lähtuvalt 2021 aasta esimese 6 kuu tulemuseks kujunenud 94 721 kg CO2, kuid projekti perioodil oli tegelikult emissioon 31 574 kg CO2. Seega vähenes CO2 emissioon projekti 2021 aasta esimese 6 kuu jooksul (94 721-31 574)=  63 147 kg ehk 63,1 tonni võrra.

(3) 2021 aasta teise poole keskmist kuutoodangut tükkides arvesse võttes oleks 2019 CO2 emissiooni näitajast lähtuvalt 2021 aasta esimese 6 kuu tulemuseks kujunenud   86 455 kg CO2, kuid projekti perioodil oli tegelikult emissioon 40 345 kg CO2. Seega vähenes CO2 emissioon projekti 2021 aasta teise poole 6 kuu jooksul (86 455-40 345)=  46 110 kg ehk 46,1 tonni võrra.

(4) 2019 CO2 emissiooni näitajast lähtuvalt oleks kumuleeruvalt 2021 aasta 12 kuu tulemuseks kujunenud 181 176 kg CO2, kuid projekti tulemusena oli tegelikult 71 919 kg CO2.   CO2 emissioon vähenes projekti  2021 aasta 12 kuu jooksul kumuleeruvalt (181 176 – 71 919) = 109 257 kg ehk 109,26 tonni võrra. CO2 emissioon vähenes projekti 18 kuu jooksul kumuleeruvalt (88,9 + 109,26) = 198,16 tonni võrra.

(5) 2022 aasta esimese poole keskmist kuutoodangut arvesse võttes oleks 2019 CO2 emissiooni näitajast lähtuvalt 2022 aasta esimese 6 kuu tulemuseks kujunenud  89 443 kg CO2, kuid projekti perioodil oli tegelikult emissioon 38 759 kg CO2. Seega vähenes CO2 emissioon projekti 2022 aasta esimese poole 6 kuu jooksul (89 443-38 759)=  50 684 kg ehk 50,1 tonni võrra.

(6) 2022 aasta teise poole keskmist kuutoodangut arvesse võttes oleks 2019 CO2 emissiooni näitajast lähtuvalt 2022 aasta esimese 6 kuu tulemuseks kujunenud 63 648 kg CO2, kuid projekti perioodil oli tegelikult emissioon 36 067 kg CO2. Seega vähenes CO2 emissioon projekti 2022 aasta teise poole 6 kuu jooksul (63 648-36 067)=  27 581 kg ehk 27,6 tonni võrra.    CO2 emissioon vähenes projekti 30 kuu jooksul kumuleeruvalt (248,26 + 27,6) = 275,86 tonni võrra.

2.Hinnanguline CO2 emissiooni vähendamine 2022 aastal (tonni CO2 ekvivalenti aastas)

2022 aastal vähenes CO2 emissioon (50,1+27,6)= 77,7 tonni võrra. 

3.Energiatarbimise vähendamine (MWh) projektis kokku kumuleeruvalt võrrelduna olukorraga enne projekti protsentides

Selle väljaarvutamisel on lähtutud järgnevast: elektrienergia keskmine kulu 1 pudeli tootmiseks 2019 aastal oli 0,027 kWh, 2020 teises pooles 0,01kWh ja 2021 aasta esimeses pooles vastavalt 0,01kWh ja teises pooles 0,014kWh, 2022 aasta esimeses pooles 0,013kWh, 2022 teises pooles  0,017kWh.

Projekti esimese 6 kuu jooksul  vähenes energiatarbimine 75,6 MWh võrra. Protsentuaalselt väljendatuna vähenes energiatarbimine projekti esimese 6 kuu jooksul 63% võrra. 2021 aasta energia sääst võrreldavalt 2019 aastaga tuli 91,2MWh ehk 55,9%

Energiatarbimine vähenes projekti 18 kuu jooksul kumuleeruvalt (75,6+91,2) = 166,8 MWh võrra, protsentuaalselt väljendatuna vähenes energiatarbimine projektis 18 kuu jooksul võrrelduna olukorraga enne projekti 58,9% võrra.

Energiatarbimine vähenes 2022 aasta esimese poolaasta 6 kuu jooksul kumuleerivalt 41,7 MWh võrra, protsentuaalselt väljendatuna vähenes energiatarbimine 2022 aasta esimese 6 kuu jooksul võrrelduna olukorraga enne projekti 51,8% võrra.

Energiatarbimine vähenes 2022 aasta teise poolaasta 6 kuu jooksul kumuleerivalt (57,3-36,1)=21,2 MWh võrra, protsentuaalselt väljendatuna vähenes energiatarbimine 2022 aasta esimese 6 kuu jooksul võrrelduna olukorraga enne projekti 37% võrra. Kumuleeruvalt vähenes energiatarbimine projekti 30 kuu jooksul kumuleeruvalt  229,7 MWh võrra ehk  võrrelduna olukorraga enne projekti 54,6%.

Elektrienergia säästmine on CO2 vähendamise kõrval muutunud ettevõttele ülioluliseks ka energiahinna hüppelise kasvu tõttu. 

Green ICT projekt lõppes detsembris toimunud teavitusüritusega. Külalistele anti ülevaade projekti tulemustest ning pakuti ka võimalust oma silmaga näha täisautomatiseeritud uut seadmeparki.

Meil on heameel tõdeda, et vaatamata keerulisele majanduskeskkonnale õnnestus meil Green ICT projektiga planeeritud tegevused siiski edukalt lõpuni viia.

10.01.2023

 

 

UUDISED